{"id":22958,"date":"2025-05-30T09:27:47","date_gmt":"2025-05-30T08:27:47","guid":{"rendered":"http:\/\/dubawa.org\/dir\/?p=22958"},"modified":"2025-05-30T09:27:49","modified_gmt":"2025-05-30T08:27:49","slug":"menstrual-hygiene-day-pataki-imototo-lasiko-nkan-o%e1%b9%a3u-obinrin-ati-awon-ewu-to-wa-ninu-iwa-idoti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/menstrual-hygiene-day-pataki-imototo-lasiko-nkan-o%e1%b9%a3u-obinrin-ati-awon-ewu-to-wa-ninu-iwa-idoti\/","title":{"rendered":"Menstrual hygiene day: Pataki \u00ecm\u1ecd\u0301t\u00f3t\u00f3 l\u2019asik\u00f2 nkan o\u1e63\u00f9 obinrin \u00e0ti \u00e0w\u1ecdn ewu to wa ninu iwa \u00ecd\u1ecd\u0300t\u00ed\u00a0"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u01f8kan o\u1e63\u00f9 obinrin j\u1eb9 \u1ecdr\u1ecd to se gboogi ninu ilera or\u1ecd awon obinrin l\u2019awuj\u1ecd.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u1eccj\u1ecd\u0301 kejidinl\u1ecdgb\u1ecdn o\u1e63\u00f9 kej\u1ecd ni a maa n \u1e63e <a href=\"https:\/\/menstrualhygieneday.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>ayaj\u1ecd<\/strong><\/a> \u00ecm\u1ecd\u0301t\u00f3t\u00f3 l\u2019asik\u00f2 nkan o\u1e63\u00f9 ati lati \u1e63e idanil\u1eb9k\u1ecd pataki oun \u00e8l\u00f2 fun \u01f9kan o\u1e63\u00f9 bii iledi\/p\u00e1\u00e1d\u00ec, ati lati \u1e63e \u00ecp\u00e8s\u00e8 w\u1ecdn.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Fun opolopo obinrin kaakiri agbaye, \u1ecdr\u1ecd nkan osu je koko pataki lawujo eniyan, paapaa lori eto ilera obinrin. Ni awon agbegbe kookan lagbaye, ko si omi to dara, awon obinrin ko ni anfaani si oun elo nkan osu, ko si ile \u00ecgb\u1ecd\u0300ns\u1eb9\u0300 ati awon oun miran to le mu inira ba obinrin ni asiko nkan osu. Awon nkan wonyi le fa akoran, air\u1ecdm\u1ecdbi, ati iponju fun obinrin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ni opo igba, a maa n se agbeyewo awon \u00e8\u00e8w\u1ecd\u0300 tabi \u00e0b\u00f9k\u00f9 ti \u00e0w\u1ecdn eniyan maa fi n kan obinrin to n se nkan osu, \u1e63ugb\u1ecdn o \u1e63e pataki ki a s\u2019\u1ecdr\u1ecd nipa awon asa ati ise kookan to ma le fi obinrin sinu <a href=\"https:\/\/pmc.ncbi.nlm.nih.gov\/articles\/PMC4488331\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>ewu<\/strong><\/a> l\u2019asiko \u01f9kan o\u1e63\u00f9.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nkan osu a maa mu ki oju ab\u1eb9 obinrin tutu ju botiyel\u1ecd, eyi si le fa akoran fun obinrin ti ko ba \u1e63e oun t\u00f3 t\u1ecd\u0301.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Ewu to sop\u1ecd\u0300 m\u1ecd\u0301 iwa idoti lasiko nkan osu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Atunlo iledi alaso ti won ko f\u1ecd tabi ti ko gb\u1eb9 daadaa<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ni awon agbegbe kan ti iledi ti w\u1ecdn ju, awon obinrin ibe a maa fi a\u1e63\u1ecd di nkan o\u1e63\u00f9 w\u1ecdn. <a href=\"https:\/\/pmc.ncbi.nlm.nih.gov\/articles\/PMC4488331\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>Ewu<\/strong><\/a> t\u00f3 w\u00e0 nibe ni ti won ko ba fo aso naa daada pelu ose tabi ti won ko ba sa ai ab\u1eb9\u0301 \u00f2\u00f2run ki o gb\u1eb9 daadaa. Elomi a sa awon aso wonyi si abe ibusun re, obinrin mii a fi si inu apo nitori abuku, sugbon eyi ko bojumu, a maa fa kokoro ailefojuri <a href=\"https:\/\/my.clevelandclinic.org\/health\/diseases\/16638-e-coli-infection\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>E.Coli <\/strong><\/a>tabi <a href=\"https:\/\/www.cdc.gov\/staphylococcus-aureus\/about\/index.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>Staphylococcus<\/strong><\/a> aureus ti o le mu akoran ba oju abe tabi kuruna tabi ki oju abe bere sii ni \u00f2\u00f3r\u00f9n ti ko dara.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Fun awon obinrin ti won fi a\u1e63\u1ecd \u1e63e nkan osu, o se pataki ki won f\u1ecd daadaa pelu \u1ecd\u1e63\u1eb9, sa sinu orun ki o si gb\u1eb9 daadaa. <a href=\"https:\/\/pubmed.ncbi.nlm.nih.gov\/26125184\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>Iwadii<\/strong><\/a> sagbekale re pe awon obinrin ti won lo iledi alaso wa ninu ewu akoran ju awon obinrin ti won lo iledi igbalode l\u1ecd.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"2\">\n<li><strong>Aini anfaani si omi to m\u1ecd tonitoni ati ile igbonse\u00a0<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"https:\/\/www.wateraid.org\/ng\/media\/wateraid-advocates-for-universal-access-to-menstrual-hygiene-products-and-facilities-for\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>Omi to m\u1ecd j<\/strong><\/a>e oun kan gboogi fun obinrin to n se nkan osu lati f\u1ecd \u1ecdw\u1ecd, f\u1ecd iledi ala\u1e63\u1ecd, loro kan, fun imotot\u00f3 to daju.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Aini ile igbonse aladani, ni awon ile iwe, ati ile ise maa n sakoba fun opolopo obinrin lasiko nkan osu, nitori won ko ni le tete paar\u1ecd iledi won, eyi si le fa <a href=\"https:\/\/www.worldbank.org\/en\/topic\/water\/brief\/menstrual-health-and-hygiene\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>akoran<\/strong><\/a>. Ni igba miran, omobinrin ko ni lo ile eko nitori eyi. Obinrin ti ko ba paar\u1ecd iledi lasiko wa ninu ewu <a href=\"https:\/\/www.urologyhealth.org\/urology-a-z\/u\/urinary-tract-infections-in-adults\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>akoran<\/strong><\/a> si odo oju abe (pelvic inflammatory disease), akoran apo ito ati airomobi.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"3\">\n<li><strong>Ki obinrin l\u1ecdra lati paaro iledi lasiko<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ti obinrin ba w\u1ecd paadi tabi iledi fun igba pipe, eyi le fa akoran, kuruna ati inira loju abe. Koda obinrin ti ko ba tete paar\u1ecd <a href=\"https:\/\/www.cdc.gov\/hygiene\/about\/menstrual-hygiene.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>tampon<\/strong><\/a> wa ninu ewu toxic shock syndrome, ti o le la \u1eb9mi l\u1ecd.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Imototo lasiko nkan osu ni ki obinrin paaro iledi tabi oun miran to lo fun nkan osu laarin wakati merin si mefa.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"4\">\n<li><strong>Ki obinrin \u1e63\u2019amulo awon nkan miran fun nkan osu bii foomu, iwe iroyin ati b\u1eb9\u1eb9b\u1eb9\u1eb9l\u1ecd<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nigba ti awon obinrin miran ko ba ni anfaani si iledi igbalode, ti won ko si ri a\u1e63\u1ecd l\u00f2, elomiran a maa ge lara foomu ibusun,&nbsp; iwe iroyin tabi beba ti won k\u00f2 lo mo, ewe, kainkain iwe ati awon oun miran.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Awon nkan wonyi ko dara to nitori won le fa akoran. Yato si akoran, obinrin naa le bere sii ri iponju lasiko ibimo tabi aileloyun ati airomobi.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"5\">\n<li><strong>Imototo \u1ecdw\u1ecd<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kokoro ailefojuri maa n saba wa ni \u1ecdw\u1ecd. Ti obinrin ba fi \u1ecdw\u1ecd kan oju abe re tabi oun elo nkan osu lai f\u1ecd owo r\u1eb9\u0300, won a ni akoran. Oju abe a bere sii yun elomi, tabi ki nkan bere sii jade lati oju abe.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ni ile iwe tabi ibugbe pajawiri (camp), aini omi to m\u1ecd, \u1ecd\u1e63\u1eb9, ati ile igbonse aladani wa lara awon oun ti ko le je ki obinrin f\u1ecd \u1ecdw\u1ecd. \u00d3 \u1e63e pataki ki obinrin f\u1ecd \u1ecdw\u1ecd saaju ki o to paar\u1ecd oun elo nkan osu ati leyin naa.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"6\">\n<li><strong>P\u00e1t\u00e1 tabi \u00e0w\u1ecd\u0300t\u1eb9\u0301l\u1eb9\u0300 ti o funp\u1ecd<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ti obinrin ba w\u1ecd <a href=\"https:\/\/www.cdc.gov\/hygiene\/about\/menstrual-hygiene.html#:~:text=Wear%20lightweight,%20breathable%20clothing%20(such%20as%20cotton%20underwear).%20Tight%20fabrics%20can%20trap%20moisture%20and%20heat,%20allowing%20germs%20to%20grow.\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>pata tabi awotele ti o funp\u1ecd ju <\/strong><\/a>lasiko nkan osu, eyi maa mu ki oju abe tutu fii, yoo si mu ku kokoro afaisan ailefojuri bere sii dagba sii. Ti obinrin ko ba tete paaro iledi nigba ti wo pata to funp\u1ecd ju, tabi o laagun, obinrin naa a ni akoran, kuruna, ara yiyun, ati oorun ti ko dara.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"7\">\n<li><strong>Sise imototo oju abe lona ti ko t\u1ecd<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ki obinrin ma da awon nkan si oju ab\u1eb9\u0301 k\u00f2 dara, paapaa awon ose oni lofinda ti won fi n fo oju abe. Oju abe obinrin ni ona ti o maa n gba f\u1ecd ara r\u1eb9\u0300. Oun ti a nilo lati f\u1ecd ni agbegbe vulva re, iyen ara oju abe to wa nita. Omi nikan ni o si nilo lati f\u1ecd eleyi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">O se pataki ki obinrin maa l\u1ecd fun ay\u1eb9wo loorekoore, ayewo odo oju abe obinrin, ayewo \u1ecdm\u00fa ati ayewo ak\u00e0n il\u00e9 \u1ecdm\u1ecd. \u00c0w\u1ecdn ay\u1eb9wo yii \u1e63e pataki si ilera ara obinrin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u00c0k\u00f3t\u00e1n<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00ccm\u1ecd\u0301t\u00f3t\u00f3 l\u2019asiko nkan o\u1e63u se pataki. Ninu ak\u1ecdsil\u1eb9 yii, a \u1e63e agbekal\u1eb9 ewu to wa ninu iwa \u00ecd\u1ecd\u0300t\u00ed ti obinrin ba n se nkan o\u1e63\u00f9.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u01f8kan o\u1e63\u00f9 obinrin j\u1eb9 \u1ecdr\u1ecd to se gboogi ninu ilera or\u1ecd awon obinrin l\u2019awuj\u1ecd.&nbsp; \u1eccj\u1ecd\u0301 kejidinl\u1ecdgb\u1ecdn o\u1e63\u00f9 kej\u1ecd ni a maa n \u1e63e ayaj\u1ecd \u00ecm\u1ecd\u0301t\u00f3t\u00f3 l\u2019asik\u00f2 nkan o\u1e63\u00f9 ati lati \u1e63e idanil\u1eb9k\u1ecd pataki oun \u00e8l\u00f2 fun \u01f9kan o\u1e63\u00f9 bii iledi\/p\u00e1\u00e1d\u00ec, ati lati \u1e63e \u00ecp\u00e8s\u00e8 w\u1ecdn. Fun opolopo obinrin kaakiri agbaye, \u1ecdr\u1ecd nkan osu je koko pataki lawujo eniyan, paapaa lori eto ilera obinrin. Ni awon agbegbe kookan lagbaye, ko si omi to dara, awon obinrin ko ni anfaani si oun elo nkan osu, ko si ile \u00ecgb\u1ecd\u0300ns\u1eb9\u0300 ati awon oun miran to le mu inira ba obinrin ni asiko nkan osu. Awon nkan wonyi le fa akoran, air\u1ecdm\u1ecdbi, ati iponju fun obinrin. Ni opo igba, a maa n se agbeyewo awon \u00e8\u00e8w\u1ecd\u0300 tabi \u00e0b\u00f9k\u00f9 ti \u00e0w\u1ecdn eniyan maa fi n kan obinrin to n se nkan osu, \u1e63ugb\u1ecdn o \u1e63e pataki ki a s\u2019\u1ecdr\u1ecd nipa awon asa ati ise kookan to ma le fi obinrin sinu ewu l\u2019asiko \u01f9kan o\u1e63\u00f9. Nkan osu a maa mu ki oju ab\u1eb9 obinrin tutu ju botiyel\u1ecd, eyi si le fa akoran fun obinrin ti ko ba \u1e63e oun t\u00f3 t\u1ecd\u0301.&nbsp; Ewu to sop\u1ecd\u0300 m\u1ecd\u0301 iwa idoti lasiko nkan osu Ni awon agbegbe kan ti iledi ti w\u1ecdn ju, awon obinrin ibe a maa fi a\u1e63\u1ecd di nkan o\u1e63\u00f9 w\u1ecdn. Ewu t\u00f3 w\u00e0 nibe ni ti won ko ba fo aso naa daada pelu ose tabi ti won ko ba sa ai ab\u1eb9\u0301 \u00f2\u00f2run ki o gb\u1eb9 daadaa. Elomi a sa awon aso wonyi si abe ibusun re, obinrin mii a fi si inu apo nitori abuku, sugbon eyi ko bojumu, a maa fa kokoro ailefojuri E.Coli tabi Staphylococcus aureus ti o le mu akoran ba oju abe tabi kuruna tabi ki oju abe bere sii ni \u00f2\u00f3r\u00f9n ti ko dara.&nbsp; Fun awon obinrin ti won fi a\u1e63\u1ecd \u1e63e nkan osu, o se pataki ki won f\u1ecd daadaa pelu \u1ecd\u1e63\u1eb9, sa sinu orun ki o si gb\u1eb9 daadaa. Iwadii sagbekale re pe awon obinrin ti won lo iledi alaso wa ninu ewu akoran ju awon obinrin ti won lo iledi igbalode l\u1ecd. Omi to m\u1ecd je oun kan gboogi fun obinrin to n se nkan osu lati f\u1ecd \u1ecdw\u1ecd, f\u1ecd iledi ala\u1e63\u1ecd, loro kan, fun imotot\u00f3 to daju. Aini ile igbonse aladani, ni awon ile iwe, ati ile ise maa n sakoba fun opolopo obinrin lasiko nkan osu, nitori won ko ni le tete paar\u1ecd iledi won, eyi si le fa akoran. Ni igba miran, omobinrin ko ni lo ile eko nitori eyi. Obinrin ti ko ba paar\u1ecd iledi lasiko wa ninu ewu akoran si odo oju abe (pelvic inflammatory disease), akoran apo ito ati airomobi.&nbsp; Ti obinrin ba w\u1ecd paadi tabi iledi fun igba pipe, eyi le fa akoran, kuruna ati inira loju abe. Koda obinrin ti ko ba tete paar\u1ecd tampon wa ninu ewu toxic shock syndrome, ti o le la \u1eb9mi l\u1ecd. Imototo lasiko nkan osu ni ki obinrin paaro iledi tabi oun miran to lo fun nkan osu laarin wakati merin si mefa. Nigba ti awon obinrin miran ko ba ni anfaani si iledi igbalode, ti won ko si ri a\u1e63\u1ecd l\u00f2, elomiran a maa ge lara foomu ibusun,&nbsp; iwe iroyin tabi beba ti won k\u00f2 lo mo, ewe, kainkain iwe ati awon oun miran. Awon nkan wonyi ko dara to nitori won le fa akoran. Yato si akoran, obinrin naa le bere sii ri iponju lasiko ibimo tabi aileloyun ati airomobi. Kokoro ailefojuri maa n saba wa ni \u1ecdw\u1ecd. Ti obinrin ba fi \u1ecdw\u1ecd kan oju abe re tabi oun elo nkan osu lai f\u1ecd owo r\u1eb9\u0300, won a ni akoran. Oju abe a bere sii yun elomi, tabi ki nkan bere sii jade lati oju abe. Ni ile iwe tabi ibugbe pajawiri (camp), aini omi to m\u1ecd, \u1ecd\u1e63\u1eb9, ati ile igbonse aladani wa lara awon oun ti ko le je ki obinrin f\u1ecd \u1ecdw\u1ecd. \u00d3 \u1e63e pataki ki obinrin f\u1ecd \u1ecdw\u1ecd saaju ki o to paar\u1ecd oun elo nkan osu ati leyin naa. Ti obinrin ba w\u1ecd pata tabi awotele ti o funp\u1ecd ju lasiko nkan osu, eyi maa mu ki oju abe tutu fii, yoo si mu ku kokoro afaisan ailefojuri bere sii dagba sii. Ti obinrin ko ba tete paaro iledi nigba ti wo pata to funp\u1ecd ju, tabi o laagun, obinrin naa a ni akoran, kuruna, ara yiyun, ati oorun ti ko dara. Ki obinrin ma da awon nkan si oju ab\u1eb9\u0301 k\u00f2 dara, paapaa awon ose oni lofinda ti won fi n fo oju abe. Oju abe obinrin ni ona ti o maa n gba f\u1ecd ara r\u1eb9\u0300. Oun ti a nilo lati f\u1ecd ni agbegbe vulva re, iyen ara oju abe to wa nita. Omi nikan ni o si nilo lati f\u1ecd eleyi. O se pataki ki obinrin maa l\u1ecd fun ay\u1eb9wo loorekoore, ayewo odo oju abe obinrin, ayewo \u1ecdm\u00fa ati ayewo ak\u00e0n il\u00e9 \u1ecdm\u1ecd. \u00c0w\u1ecdn ay\u1eb9wo yii \u1e63e pataki si ilera ara obinrin. \u00c0k\u00f3t\u00e1n \u00ccm\u1ecd\u0301t\u00f3t\u00f3 l\u2019asiko nkan o\u1e63u se pataki. Ninu ak\u1ecdsil\u1eb9 yii, a \u1e63e agbekal\u1eb9 ewu to wa ninu iwa \u00ecd\u1ecd\u0300t\u00ed ti obinrin ba n se nkan o\u1e63\u00f9.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":22942,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"hannibal_claim_source":"","hannibal_source_label":"","hannibal_card_color":"blue","_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","_wpscppro_dont_share_socialmedia":false,"_wpscppro_custom_social_share_image":0,"_facebook_share_type":"default","_twitter_share_type":"default","_linkedin_share_type":"default","_pinterest_share_type":"default","_linkedin_share_type_page":"","_instagram_share_type":"default","_medium_share_type":"","_threads_share_type":"","_google_business_share_type":"","_bluesky_share_type":"","_mastodon_share_type":"","_selected_social_profile":[],"_wpsp_enable_custom_social_template":false,"_wpsp_social_scheduling":{"enabled":false,"datetime":null,"platforms":[],"status":"template_only","dateOption":"today","timeOption":"now","customDays":"","customHours":"","customDate":"","customTime":"","schedulingType":"absolute"},"_wpsp_active_default_template":true},"categories":[2450,121,1574],"tags":[],"verdict":[],"ppma_author":[1920],"class_list":["post-22958","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-yoruba","category-health","category-media-literacy"],"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p8R6dE-5Yi","jetpack_likes_enabled":true,"jetpack_sharing_enabled":true,"authors":[{"term_id":1920,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"elizabeth-ogunbamowo","display_name":"Elizabeth Ogunbamowo","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/7043a07f4ff292637cb75d13c8340fa9afb2ec87eceec4eedd980077c8bfd304?s=96&r=g","author_category":"","user_url":"","last_name":"","first_name":"","job_title":"","description":""}],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/i0.wp.com\/dubawa.org\/dir\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/Menstrual-products.png?fit=1200%2C675&ssl=1","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22958","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22958"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22958\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22959,"href":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22958\/revisions\/22959"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/wp-json\/wp\/v2\/media\/22942"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22958"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22958"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22958"},{"taxonomy":"verdict","embeddable":true,"href":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/wp-json\/wp\/v2\/verdict?post=22958"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/dubawa.org\/dir\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=22958"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}